TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUM KÄSKKIRI
04.11.2021 10:31 Vasjohha Aleksandr


Дистанционное обучение для 4-8 классво продлено до 12 ноября 2021 года


TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUM KÄSKKIRI
Tallinn 04.11.2021 nr 1-1/20


Õppe korraldamine Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis
ajavahemikus 08.11.- 12.11.2021
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg-te 1 ja 3, Põhimääruse peatükk 2 § 7 ja kooli kodukorra
§ 9 p1,3 alusel, mis lubab korraldada distantsõpet, ja juhindudes käskkirja lisas toodud kaalutlustest
ning vajadusest tagada kooli õpilaste ning personali tervise kaitse:
1. Korraldada 4.-8. klasside õpilaste õppetöö perioodil 8. novembrist kuni 12. novembrini 2021
distantsõppena.
2. Punktis 1 nimetatud õpilastele korraldatakse õppekavavälist tegevust distantsõppe vormis.
3. Punktis 1 nimetatud klasside hariduslike erivajadustega õpilaste õpe korraldatakse koolis.
4. Õpetajatel:
4.1. korraldada õppematerjalide ettevalmistamine ja õppeülesannete andmine veebipõhiselt
arvestades kooli õppekava ja õpilaste nädalakoormust;
4.2. tagada õppeülesannete ja juhendmaterjalide üleslaadimine e-Koolis või mõnes muus
veebikeskkonnas;
4.3. täita oma töölepingus ja ametijuhendis kokku lepitud tööülesandeid arvestades
distantsõppega seotud iseärasusi.
5. Klassijuhatajatel edastada lapsevanematele info distantsõppe korraldamise kohta e-Kooli või
mõne muu e-keskkonna kaudu ja meili teel.
6. Õppealajuhatajad tagavad õppetöö korralduse arvestades õpetajate ja õpilaste digipädevusi ning
õppetöö kvaliteeti.
7. Info vahetamise korraldamine toimub klassijuhataja poolt e-kooli ja kooli e-posti kaudu.
8. Käskkiri tehakse teatavaks kooli personalile ja Tallinna Haridusametile ning avalikustatakse
kooli kodulehel.
9. Käskkirja kohta on võimalik esitada vaie Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi kaudu või kaebus
Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja
teatavakstegemisest
(allkastatud digitaalselt)
Sergei Garanža
Direktori kt
Käskkirja põhjendused
Põhiseaduse § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele, muuhulgas peab haridus olema
kvaliteetne. Kvaliteetne haridus tähendab ka  seda, et koolil on kohustus tagada õpilaste elu,
tervis ja heaolu. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lg 1 kohaselt peab kool
tagama õpilaste ning ka kooli personali tervise kaitse. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2021

määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 6 lg 2 esimese lause kohaselt korraldab põhikool
õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist.
Kooli õppetegevuse korraldamine kuulub kooli pädevusse (PGS § 24 lg 5 teine lause). Kooli
ülesanne on korraldada õpilaste õppetegevus selliselt, et on tagatud õpilaste vaimne ja
füüsiline turvalisus, sh tervise kaitse, nagu näeb ette PGS § 44 lg 1. Euroopa Inimõiguste
Kohus on asunud seisukohale, et kool peab rakendama meetmeid, kui on teada tegelikust
otsesest ohust inimeste tervisele või elule. Seega on koolil kohustus suunata oma tegevus
COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal personali ja õpilaste nakkusohutuse tagamisele
ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Koolipersonali ja õpilaste turvalise õpi- ja
töökeskkonna loomiseks on koolil õigus rakendada abinõusid, mis aitavad ära hoida
nakatumist ning viiruse levimist tervetele inimestele (PGS § 44 lg 3).
Seadusandja on andnud koolidele võimaluse ise määrata õppe toimumise viisi. Õpe võib
toimuda loengu vormis, e-õppena või õppekäiguna (PGS § 24 lg 5 teine lause). Õppe
korraldamist virtuaalses keskkonnas võimaldavad ka riiklikud õppekavad. Kooli kõrge
nakatumisohu tingimustes on üheks võimaluseks nakkusohu vähendamiseks korraldada
kooliõpe ümber viisil, kus osade õpilaste õpe toimub distantsõppe kaudu.
Asjaolu, et epideemia tingimustes on Terviseametil õigus teha ettepanekuid meetmete
rakendamiseks ja otsustada koolihoonete sulgemise üle (NETS § 28 lg 2 p 1), ei piira ega
lõpeta PGSis sätestatud kooli pädevust, õigusi ja kohustusi. Lisaks tuleb märkida, et NETS §
24 punkt 1 alusel on kool tööandjana kohustatud nakkushaiguste tõrjel looma tööaladel, kus on
nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud töötingimused.
Eesti Arstide Liidu andmetel on Eesti suurima koroonaviiruse nakatumisega riik. Terviseameti
ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi LTKH) andmetel on nakatamiskordaja R tõusnud 1,2
peale, mis näitab, et viiruse levik on kiire ja laialdane. Kõige kiiremini on tõusnud
nakkumiskordaja R tõusnud Põhja regioonis, sealhulgas Harjumaal (nädalaga tõusnud 1,12
pealt 1,2 peale). Terviseameti statistika kohaselt on suurenenud nii haigestunute absoluutarv,
kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat. Oodata
on ka edaspidist õpilaste ja koolipersonali hulgas viiruse leviku tõusu, sest 25.-29. oktoober
olid õpilased koolivaheajal. Terviseamet on kinnitanud, et lühikese koolivaheaja järgselt R
suure tõenäosusega suureneb.
Haiglad on viidud maksimaalse võimekuse piirini ja ülekoormatud. Kuu ajaga on haiglas
viibivate COVID-19 põdevate patsientide arv enam kui kahekordistunud (03.11 seisuga on
haiglates 610 patsienti) ning viiruse leviku tõttu on see number kasvamas (LTKH prognooside
kohaselt on novembri lõpus oodata üle 800 COVID-19 hospitaliseeritud patsiendi). Möödunud
kolmel nädalal on iganädalaselt haiglas avatud ligi 100 uut haigusjuhtu. Lääne-Tallinna
Keskhaiglas on COVID diagnoosiga patsientide arv viimase kolme kuuga kolmekordistunud.
Suure nakatumise tõttu on tõusutrendis ka surmade arv. LTKH andmetel on kolme nädalaga
surmade arv pea kolmekordistunud (40. nädalal oli surmajuhtumeid 27 ja 43. nädalal 69).

Pandeemia algusest hospitaliseeritud isikute seas on surmaga lõppenud 13,2% juhtudest,
kusjuures noorim oli 11-aastane.
Eelpool välja toodud Terviseameti ja LTKH andmed ilmestavad, kui oluline on kaitsta õpilasi
ja koolipersonali, rakendades täiendavaid ohutuse meetmeid. Haigestunud inimeste ja
haiglaravi vajavate patsientide arvu väga kiire kasv näitab oluliselt suurenenud terviseriski ohu
tõusu, millega seotud nakkusohu tase on eriti kõrge, kui tihedalt puutuvad kokku õpilased ja
õpetajad, kellede seas on suurenenud haigestumuste hulk.
Terviseameti andmetel on tänasel päeval koolikolletes 12% õpetajaid ning 88% õpilasi. Neist
kolletest enamik paikneb Põhja-Eestis, mistõttu on nakatumisahelate katkestamine oluline just
Tallinnas, kus on rahvastiku tihedus oluliselt suurem kui mujal Eestis. Käesolevaks hetkeks on
Tallinna linnas ning ka koolides enim kasvanud 10-14 aastaste õpilaste COVID-19-sse
nakatumine, kelle seas on nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kõige kõrgem. Terviseameti
andmetel on Tallinna koolides ühe nädalaga õpetajate nakatumise arv tõusnud 20 uue
haigusjuhtumi (7,5 %) võrra. Viiruse laialdast levikut Tallinna koolides näitab ka see, et
viimase viie nädala jooksul on koolikollete arv mitmekordistunud ning seda just 10-14 aastaste
õpilaste hulgas. Lisaks tõuseb pidevalt Tallinna kooli kollete arv. Terviseameti andmetel on
kahe nädala jooksul tuvastatud COVID-19 nakatunutest iga neljas vanuses 10-14 aastat.
Terviseamet on toonitanud, et piirangute kehtestamisega on hilinetud ning haigestunute arv ja
levik on väga ulatuslik. Kuna nakatumisnäitaja on jätkuvalt kasvutrendis, siis on äärmiselt
vajalik rakendada koolis täiendavaid meetmeid ning minna osaliselt üle distantsõppele..
Õppetöö jätkamiseks on oluline aspekt ka õpetajate haigestumise riski vähendamisel, kuivõrd
õpetajate haigestumisel peavad nad õppetööst täielikult eemalduma ja seetõttu võib õppetöö
kvaliteet halveneda
Hoolimata sellest, et praegusel ajal on elanikkonna vaktsineeritus kõrgem kui pandeemia
varasemas staadiumis, on haigestunute hulk ja viiruse levik oluliselt laiem. Vaktsineerimine ei
pruugi takistada nakatumist ega selle levitamist. COVID-19 viiruse puhul on tegemist
piisknakkusega, mille levikut aitab pidurdada vaid inimkontaktide miinimumini vähendamine
ja distantsi hoidmine, sest paraku ei pruugi viiruse kandjatel olla test positiivne. Seega ei saa
distantsõppe kasutamist välistada põhjusel, et inimesi on vaktsineeritud. Lisaks on noori
võimalik vaktsineerida alates 12. eluaastast, mille tõttu on noored vanuses 10-12
koroonaviiruse vastu vaktsineerimata. Ka noorte seas vanuses 13-14 on vaktsineeritus väga
madal, sest nad saavad vaktsineerida üksnes vanema loal (üle 12. aastaste noorte hõlmatus
vaktsiiniga kogus riigis on Terviseameti ja LTKH andmetel ainult 44,78%).
LTKH andmetel on koolides viiruse kiire leviku põhjustajateks koolilaste vähene
vaktsineeritusetase ja asjaolu, et paljud õpetajad on vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga.
Enamus õpetajate puhul on möödunud vaktsineerimisest oluline ajavahemik, mille tõttu on
vaktsiinide toime oluliselt vähenenud (eriti AstraZeneca vaktsiini puhul).
Tervisealaspetsialistid on välja toonud, et hetkel on oluliselt kasvanud koroonaviirusesse

nakatumine ning haigestumine eelnimetatud vanusegrupis õpilaste seas, mis suurendab
nakkusohtlikkust koolihoonetes, kus õppetegevus toimub terve päeva vältel ning inimestel on
tihedad kontaktid. Seega võib kontaktõppe läbiviimine suurendada riski õpetajate ja õpilaste
tervisele.
Distantsõppele üleminek ei mõjuta õpilaste õigust hariduse kättesaadavusele. Kuna e-õpe on
vahelduva eduga toimunud juba peaaegu 2 aastat, siis on mitmed esialgselt esile kerkinud
kitsakohad e-õppe korralduses likvideeritud ning üleminek kontaktõppelt e-õppele toimub
ladusalt. Kool tagab vajadusel ka õpilastele õppetööl osalemiseks arvuti. Distantsõppe puhul
lähtub kool samadest õpetamise alustest ning tagab kvaliteetse õppetöö jätkumise.
Otsus lähtub ühtlasi Terviseameti avalikkusele antud seisukohtadest, mille kohaselt on
distantsõppele üleminek käesolevas epidemioloogilises olukorras põhjendatud.